Nüüd, kus olen tutvunud Scratch-is programmeerima siis olen aru saanud, et see pole väga minule sobiv tegevus. Teema iseenesest sobis mulle, sain midagi uut proovida. Alguses oli kõik suhteliselt raske ja arusaamatu aga hiljem harjunud keskonnaga sain rohkem aru ja uue programmi tegemine muutus lihtsamaks. Tulles esimest korda siia tundi oli väike hirm sees ka ikka, et ei suuda mitte midagi siin teha. Õpetaja oli sel teemal väga hea ja abivalmis ja andis kõik teadmised edasi.
Scratch oli antud teemaks hea õppimis keskkond programmeerimisel. Minu arvamus programmeerimisest on suuresti muutunud. Esialgu oli see täiesti välistatud minu jaoks, ma ei uskunud endasse, et hakkama saan sellega. Nüüd aga on see juba arusaadavam ja lihtsam. See, mis me tunnis õppisime programmeerimise kohta mind väga ära ei hirmutanud aga arvan, et oma vabast ajast ma sellega ei tegeleks. Ma arvan, et oma mängu idee jaoks peaks ma üht ja teist veel midagi juurde õppima, et päris praeguste teadmistega ma hakkama ei saaks või peaks abi paluma inimeselt, kes oskab programmeerida hästi.
Kas mu tulevases elus läheb programmeerimist vaja seda ma tõesti ei tea ega oska ka midagi kindlat arvata aga usun, et ei lähe vaja. Võimalik, et enam ei tegele programmeerimisega aga kui midagi sellega seotud vaja teha siis saan ja oskan vähemalt ära teha ja saab tehtud, mis vaja.
